Selga panemata

Viimasel ajal olen püüdnud täitsa omaette olla. Kusjuures see on täiesti võimalik, kui on olemas inimene, kellega saab koos olla. Siis tekibki selline päris minu isiklik oma nurk-võrk. Natuke valus on ainult ja ma ei ole veel endale selgeks teinud, et mis täpselt ja miks. Ma lihtsalt tajun mingit tugevamat survet, kuskilt altpoolt, ülespoole. 

*

midagi selga panemata

olen unustanud kõik

oma selga

fantaasiarikkad oletused

sellest, kes ma olen

nonde teiste jaoks

fantaasiarikkad hirmud

sellest, kuidas nad

mind hävitavad

kui ma pole

see, kes ma pole

*