Juua tahan. Seda punast lambakorgiga veini, mis viimasel ajal mu veenides voolab. Lammast ei ole, aga vein on. Lambakujutis on. Ja ometi. Selles kõiges, mis mind täna ümbritses, on pisut lammast, veini ja veel midagi - ma ei ole kindel täpselt, mis see on, aga ma tunnen, et varsti hakkan seda aeglaselt mõistma. Mind on. Veini on. Elu on. Minu isiklikke soove ja vajadusi on. On-on, sa ei teadnudki. Elu eksole tuleb mõnikord üsna ootamatult uksest sisse ja naeratab. Hambad palju sirgemad ja ilusamad kui minu suus, isegi ilma hiigelsuurte vahedeta. Vaatab teravalt silma, nagu mõistaks mu õnne ja õnnetust ka, õnnetust ka. Ja õnnetus on see, et... Ma tahan elada, pagan võtaks, tahan!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar