25 jaanuar 2016

Keel kaob ära

Keel kaob ära. Sõnad vajuvad tihkelt unenägudesse - rohelises kleidis tantsin ma kuningannat - ja aeg jääb seisma. Mina kaen ajale otse näkku. Elu on nii lõpmata ilus, et ehmatab ära. Ehmatab ära. Ehmatab ära. Vaikus libiseb sinna, kus kellegagi koos olemine muudab kõik. Kõik on ilus ja ehtne ja hirmuäratavalt hea.

Luulelaudur ja vaikus. Soe ahi ja inimesed.

Kommentaare ei ole: