Arvutimajandus ja uni. Viimased kolm päeva on mu arvuti paranduses olnud. Ahjaa - ärge andke oma arvutit oma tuttavale puhastada - ta saab lihtsalt teada, kui palju igasuguseid karvu teie seest välja tuleb. Ja see on tegelikult üsna rõve. Olgem nüüd päris ausad - eksole. Varsti olen ma jälle peast karvutu. Ja igalt poolt mujalt ka. Ja kuhu karvad lähevad - ikka arvuti ventikasse.
Eile pagulasabitasime ühe väga ägeda etendusega Kanutis. Carmel ja Rene Köster tegid "RSKSD"d ja need, kes selle pileti ostsid - 7 euro eest - said ukraina pagulasi aidata. Tüdrukud, kes esinesid, ostsid muide endale ka pileti. Väga khuulilt esinesid. Ja lõpu poole palusid, et inimesed annaks võimaluse. No ma usun, et need, kes Kanutisse jõudsid - annavad kindlasti võimaluse.
Ahjaa - ma loen muide Prousti - see kui põhjalikult ta mööblist ja disainist sisse võetud on, see on ikka parajalt hämmastav. John Ruskin on märksõna, millest-kellest ta ei suuda paremale ega vasemale vihtuda. Ikka ja alati jõuab ta tema juurde. Tegelasena meeldib mulle kuri vanatädi, kellel on alati ÕIGE arusaam sellest, kuidas naised peavad käituma õhtusöögi ajal, kuidas süüa teha ja mismoodi serveerida. Kui midagi nendest asjadest valesti läheb - seletab tädi vastuvaidlemist mittesallival toonil, et inimesed on nõmedad, ja nad ilmselgelt on, SEST nad ei tea, KUIDAS käituda.
Aga väljas on ilus ilm - isegi kui pisut külm. Sees on vaikus. Isegi kui pisut prügine. Hea on. Igal juhul on hea.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar