Aga see paneb küll mõtlema, et paljud vanad Tallinna surnuaiad on jah pargid ja nii mõnegi hauakivi viskas nõukogude võim kenasti Russalka juurde. Kõik asjad on võimalik ümber mängida, ümber nimetada, ümber teha. Ja nii ongi. Maja muudab funktsiooni, nagu kohtki, kus ta parasjagu viibib.
Edna O´Brien hakkab poole peale jõudma. Naiselikkuse vohamine on vahetevahel lausa hirmuäratavalt kõikehaarav.
Töö juures - väga palju suhtlemist, väga palju õpetajaid, väga palju tellimisi, väga palju kirjutamisi ja nii edasi. Tegelikult hästi tore oli. Ausalt.
Ja siis nägin üle pika aja Nadid, kes rääkis sellest, kuidas ta presidendi vastuvõtul käis ja selleks endale kleidi valmis õmbles. Vat. Vat.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar