12 juuni 2015

Luuletus ja asju

Olnule

mõnikord olen ma õnnetu
valedel põhjustel
vihane ka
mida tead sina minust
mitte midagi
muidugi ma loodan
aga sa ei pea
mina ka ei pea
sinust teadma
mõnikord ma olen õnnetu
sest sina ei saa aru
sest sina ei ole
ära ole, ära saa
ma olen harjunud
üksi sööma
tolmustes tubades
jalutama maha
aega, elu, kilomeetreid
sa ei ole kunagi
puutunud minusse
enamus inimesi pole
lihtsalt keegi pole mulle
nii lähedal olnud
kui sina
aga ma saan üle
kõikidest lähedustest
mis mind ei mõista
ja ühel hetkel
muutud sa
kõigeks, mis oli hea
aitäh.

Kiss, auto ja mina
Seal me siis oleme: Kiss ja mina. Kiss vahib suurte kahtlevate silmadega kord autoteed siis autot. Autos on naine lapsega, kes vaatavad umbes samamoodi kord kassi siis autoteed. Mina tahan nagu alati kiisut paitada, täna käis muide poes tüdruk sõbranna ja koeraga, kutsa nimi oli Džula ja ma sain talle paigi tehtud, aga Kiss pages minu pai eest otse sirelipõõsasse. Ema koos lapsega sõitsid aga rahulikult autoga edasi. Minule lehvitati suure naeratusega Kissi otsustusvõime tekitamise eest.

Kommentaare ei ole: