11 juuni 2015

Koristamatus

Mõnikord võiks lihtsalt olla. Õnnelik. Rõõmus. Veidralt enesekindel. Jabur. Naljakas. Lihtsalt kõike. Ma tahaks seda olla ilma joomata. Samas ma vahel olen ka. Siis kui ma jalutamas käin ja tunnen, et asjad hakkavad paika loksuma. Ma ise ka.
Ma muidugi veel täpselt ei mõista, et mismoodi see mul niimoodi käib või on. See näiteks, et korra nädalas võiks koristada - see ei ole mul siiamaani paika loksunud, ses mõttes, et vend tuli ja vennanaine tuli ja oih... Ja mina ei olnud selleks ajaks midagi väga puhtaks ega ka korda teinud. Ausalt öeldes ma kardan seda paganama tolmuimejat päris kõvasti. Tolmu pühkida on palju toredam kui tolmuimetada. No ausalt. Mul on meeles prantsuse keel, kirjutamine ja jalutamine, aga koristamine... Noh, see ei ole meeles. Mis on iseenesest üpris ebamugav, et see mul alatasa meelest kaob. Ja ebameeldiv ka. Mina ju harjun oma tolmurullidega kenasti ära. Ainult korrastamata raamaturiiul viib ahastusse, aga teised ei.

Kommentaare ei ole: