Pärast läksin Nüform III peole. Ka väga äge üritus. Kuidagi äärmiselt kanutigildilik, perfokaid ja üüberhuvitavaid olukordi täis. Lõpuks sai ennast välja tantsida.
Tuttavaks sain väga khuuli tsikiga, kes tantsib Sveta Grigorjeva tantsuetenduses "Smells Like Team Spirit". Lihtsalt hakkasime korraga kommenteerima kõrgetes kontsades tüüpi, kes rääkis oma pinevatest elamustest sukkpükste armastajana ja naiseliku üleslöömismaaniaga. Mõlemad päris huvitavad asjad. Henri Hütt peksis postkasti katki, kus olid kõik need kirjad, mis olid vastamata jäänud Madonnal, John Lennonil ja noh, paljudel teistel. Kuna ta seda kirjakasti kippus lahti peksma, siis miskisel imelikul põhjusel tuli mulle meelde see multikas, kus jänku sai kingituse kõige nõrgemale. Ja kui ma need asjad kokku panin, siis oli ikka päris põnev vaatamine. Minu ajus on Lennon, Madonna ja tõenäoliselt Elvis Presley, Marilyn Monroe ja muud toredad üsna nõrgad. Põnev. Jah?
Siis teatas üks noormees või herr või ma i teagi, kuidas teda kutsuda, et minu kirjutis temast kui poisist ajas teda naerma. Ja ma ei teadnud, kuidas talle selle kõige peale reageerida. Tema teadis. Andis mulle seekord konjaki asemel õlut juua, mis oli iseenesest ilus žest.
Ja Barthol Mejor, kelle muusikat ma olen kodus oma üsna jubeda kõlariteta arvutiga kuulata üritanud, mängis väga mõnusat tantsumussi ja oli üldse tore oma ereroosa suitsukeeramise karbiga.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar