27 aprill 2015

Draama-draama-draama

See hetk, kus sa saad aru, et pool su puberteediiga toimus imeilusas väikelinnas, kus mina märkasid vaid vanaema maha matta, ja sul polnud mitte kellegi teisega draamatseda peale oma isa, kes oleks võind selgeks teha, et tegelt pole see sugugi mitte nunnu käitumine ja et sinu endised meestuttavad - jäävadki endisteks meestuttavateks, sest sõber olla on draamatsejaga väga raske. Hetk. Aga võib-olla ka mittehetk. Võib-olla selline sheldonlik nending, et elu tuleb kuidagi teistmoodi tunnetama õppida.

Kommentaare ei ole: