Pärast vene filme näen kuidagi rohkem unenägusid. Täna oli üks selline, et tead. Kohe pani mõtlema, et mis värk nende nägude ja unedega on. Ega ma ka ei oska öelda, mis värk nendega on. Keeruline, vähemkeeruline. Lihtsalt on. Seda ma oskan öelda. Aga unes tuli mulle kiri Satu Ylikorpilt, minu vanalt kirjasõbralt Kokkolast (kirjutasin talle kuskil 17 aastat tagasi, väikese plikakesena) ja... Siis me avastasime poistega, et me oleme ajas kinni jäänud, et me oleme voolus kinni, et me jäämegi igavesti kordama ühte päeva, kuhu me tagasi tulime, et me ei pääse oma tulevikku enam kunagi. Ja sealt tuli selline hea lause.
Ulmelised unenäod, huvitavate võib isegi öelda filosoofiliste sõnumitega: "Issand, mis see on? Ma saan aru, et me tulime ajas tagasi, aga, mul on tunne, et see kõik kordub veel kord, et me elame tänast päeva veel mitumiljonit aastat läbi."
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar