kooseluseadusest

Kui minu aju juba päris algusest peale ehk siis, kui ma olin 4aastane ja lasteaias ja mind kasvatas ainult vanaema ja isa käis paar korda nädalas külas, kui minu aju juba siis küsis, et huvitav, kas kaks issit või kaks emmet ka lapsi saavad ja kuidas teistel lastel on ja nii edasi, siis tean ma juba algusest saati, et see EI ole laste probleem, vaid see on täiskasvanute paanikahoog. Ebamugavustunne ja mida kõike veel. Muidugi ei ole ka mina eriti õnnelik, kui lesbid-homod näiteks multika "Lumekuninganna ja igavene talv" kätte võtavad ja seda geiliseks interpreteerivad. Kehitan selliste asjade peale õlgu, aga ma tean, et nad suudavad sama hästi või veel pareminigi lapsi kasvatada, kui näiteks joodikutest/narkomaanidest erisoost vanemad. Ja kõige hullem on see, et paljud neist juba kasvatavadki, aga mõlemal pole lapse üle samasugust õigust. Traditsioonilist perekonda pole vaja kaitsta, sest kes ütleb bioloogilisele emale-isale, et sinul pole õigust selle lapse eest seista. Enamasti mitte keegi, isegi siis kui ta on täielik jobu.