*
Käisin Jen Davist eile kuulamas EKKMis. Päris naljakas oli. Eriti see hetk, kui Rebekka Põldsam küsis, et kuidas ta kommenteerib seda, kui ebamugavalt naised ennast tunnevad oma kehas ja mehed jällegi on ülimugavad oma kehas. Muidugi tahaks vastu vaielda, et olete ehk näinud ülikõhnasid ja väikeseid mehi, kellel puudub Woody Alleni nahaalsus. Aga see pole praegu oluine. Jen Davis vastas, et teda ei huvitanud ennast pildistades naise ebakindlus, vaid pigem intiimne ruum ja sellest läbi minemine. Ausalt öeldes minul tekkis kohe tahtmine ennast pildistada kõikvõimalikes olukordades. kasvõi praegu feisbukitades. Oma imepisikeses kodus. http://www.jendavisphoto.com/
*
Miks küsimused tekitavad õõva. Sa ei tea, mida neile vastata.
*
Kolm hirmuäratavat intiimsuseületusmomenti:
1) Kui ma A-ga skaibis olles avastasin, et mul on imelik olla tema ees alasti.
2) Kui ma J-Kd üle kuu aja kohates avastasin, et ta on minu jaoks liiga noor.
3) Kui ma K-ga hotellis olles avastasin, et ma ei julge seksida ja ma ei ihalda teda tegelikult.
Kõik oli vale või tühikäik. Aga pole hullu.
*
ei,
ma naudin inimestega
suhtlemist ja suhestumist -
tühikäikegi
neis on
oma ilu
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar