05 august 2014

Õiged hetked

Hiphiphiphip-hurraaa!
Müüsin siin ühele väga mõnusale jutustavale kliendile Kaur Riismaa luulekogu maha. Pärast käis muga mööda Harjumaad ringi sõitmas, sest noh, sisuliselt müüsin ma talle pool luuleriiulit ära. Ja mitte ainult Kauri. Ja vat pärast rääkisin, et mul on Riismaaga omamoodi suhted olnud ja kõige ägedam oli see hetk, kus ta 2011. aasta kevadel mind endale külla kutsus ja keset põrandat lebasid lahtised ajalooraamatud. Ma siis uurin, et mis värk nendega on. Vastus: "Aheimidagi, teen siin luuletuse jaoks uurimustööd!" Ta tegi seda uurimustööd umbes samamoodi, nagu mõni teeb bakalaureuse- või doktoritööd.
Rääkisin siis oma uuele sõbrale kah Kaurist ja sellest ka, et meil olid sellised suhted, kus Katrina kukkus talle külla ja nägi raamatuid põrandal ja käis aegajalt kohvitamas ja pohmelli parandamas ka.
Selle peale ütles mu sõber, et ma olen suslik, et müün siin oma sõprade raamatuid ja üldse, kuidas küll nii. Heh...
Nüüd kukkus lugema ja vat mis räägib: "Kusjuures! Ma olin varem ka Su karvajalga lugenud! [ma ei tea, miks Kaur on karvajalg, aga olgu ta kurat, olgu] Kusagil oli jupp Kaarma talu voori loost, ainult katkend sattus näppu või kõrva. Toona tundus asi põnev olevat. Arvasin: küllap Madis Kõiv."

Kommentaare ei ole: