01 juuli 2014

Laulupeolistega ja odavad luuleraamatud

Pressisime ennast täna töökaaslasega puupüsti bussi, kus seisid laulupeolised. Rõõmu ja mõnusat olemist täis. Ütlesid, et ruumi on, ruumi on. Minu paksud prillid olid korraga pilgeni udu täis. Üks kena inimene ütles, et ta võib prillid ära pühkida, et tal on juba bussiklaasidega kogemus olemas.

Mina vaatasin talle rõõmsalt otsa, sest udu siiski hajub, ja rääkisin loo: "Meil käis täna poes vat selline ilusate suurte silmadega väike tüdruk, noh, ütleme 4-5 aastat vana ja ma mõtlesin, et teen talle komplimendi: "Oh kui suured silmad!" Ja ajasin oma silmad ka suureks. Plika vaatas minu poole ja teatas: "Aga tädil on väikesed!" Tõsi ta on miinusprillid teevad silmad väikeseks ja nüüd tuleb välja, et nad on veel udused ka!"

*
Töö juures on nii paljudel klassikalistel headel luuleraamatutel ale. No näiteks Ernst Enno "Rändaja õhtulaul" või Heiti Talviku "Legendaarne". Ma olen siuhkest õndsat rõõmu täis, et käin ja muudkui jutustan kõigile oma töökaaslastele ja muidu poodi sattunud inimestele, et näe, Andrus Kasemaa peaaegu, et ainult 2 euro eest. No tulge. Ostke. "Ankruketi lõpp", Ilmar Laaban, eesti sürrealistide isa, kõigest 3 euro eest. No mine ikka hulluks. Nii äge on. 

Töökaaslase reaktsioon: "A mul on kodus Anna Haava. Tahad ma müün selle sulle kolme eurtsi eest?" 

Miks ka mitte? Ikkagi Anna Haava.

(Kohe näha, et inimene töötab õige koha peal) 

Kommentaare ei ole: