Juhuslikult pealtkuuldud vestlus

Mees - vaatab enda ette maha. Ma ei teagi, miks ta siia poodi tuli. Joob väljas - oma kräudega, räägivad palju, räägivad vene keeles, mees vaatab ikka maha, ikka enda ette, lükkab oma sõbrale maksmiseks vee nina alla, põrutab must järjekorras mööda tolle pooleteistliitrisega, ulatab oma mündikesed kassaaparaadi tarvis kaaslasele, kes ostab veel natuke alkoholi, teatab mulle, et ta on sõbraga, et ta on. Ja siis seisab seal ukse juures, seisab ja vaatab häbelikult maha, vaatab kaua aega maha, või siis vähe aega ja korraga ütleb väikesele naisele, kes korrastab punastes vormiriietes limonaadi ja õllepudeleid müügisaalis, ütleb nii muheldes: "Ma teadsin, et ma ei saa sind kallistada ega suudelda, ma teadsin."

Ma naist ei näe.

"Ma teadsin, et see mees seal autos oli sinu mees."

Naine naerab. 

"Millega ta tegeleb? On ta ehitaja?"