20 juuli 2014

Enesekriitikat

Puberteediealisus ja värki. Avastasin just, et olin ühele asjale peale jäänud oma hiiglamasuure auguga sukkpükstes. Nojah. Töökaaslane ütles selle kõige peale, et aga see olen ju mina, Katrina. Ma nagu ei oskagi ilma aukudeta sukkpükstes käia. Tõsi ta on. Isegi väga stiilseid sukkpükse pole olla. Lihtsalt vanad head pastlapüksid. Neid tuleks vist teisisõnu nimetada rahvamustriga sukad. Piinlik on ikka, kui iga mõne aja tagant avastad enda lohakuse. Noh jah. Sellepärast ongi inimestele minuga kerge. Ma kaldun mittemärkama nende lohakust, kuna minu lohakus on kilomeetrite taha näha.

Kommentaare ei ole: