Luuletusi

* * *
sinu silmadesse
palub ta punuda
sooja pesa
oma olemasolust
olgu ta väike või suur
inimene

*
me ei suudle muul moel
kui mäluniitides
ebalevalt
kujutlen sind
tahtmatult keset
Narva maanteed
Jaan Krossi kombel
nõutult asjalikku Ellenit
kaemas, kes parandab
autot ja elu

nii nagu naised
sinu kujutluses
alati on teinud

need traktoristidest
vanaemad

enne mind


Raamatupoes

õhkõrna pidulikkusse
kaduvad lood maamajast
sügavas metsas
tohutute põldude vahel
vana naine
kelle õuele õnn
tuli naeratama
ja nägu läks grimassi

nagu ameerika filmis
ma ei tohi valetada
ma pean uskuma
vaikima lõhkuma
teatavat tõde

ja vahel ka õiglust
kinnisilmi avama teed
sellesse maailma
kus Milton ja Dante
vaikivad vastu enese tahtmist

*
päevad lähevad
hing keerab
lehekülge
ja meeled
lihtsalt külge

juua kohvi
järgmises
elus või kohvikus
on sama hea
kui surra

praeguses elus
ja kohvikus