21 mai 2014

Kohatus ja HeadRead festival

Kohatus. Nõnda tuleb seda vist nimetada, kui muudkui mõtled, et kuhu minna tol päeval, kui pole tööd ega kodu ega tunnet, et istuks RRis hilja õhtuni välja ja sõbranna teatab nagu muuseas, et te võiks kahekesti itndust õppida. Ikka võiks. Miks ei peaks. Kohe kindlasti võiks.

Sveta-artikkel on ikka veel kirjutamata. Piinlik lausa. Ma kardan seda. Miks? Kurat seda teab. Sattusin eile Nopikohvikusse, Kareva istus sääl koos Teji Groveri ja Rustam Singhiga. Istusid ja olid. Mina eriti vahele segada ega ennast juurde sättida ei viitsind. Mis ma seal ikka. Lugesin hoopistükkis Kristine Želvet ja tundsin korraga, et teda võiks veel tõlkida. Krista Kaer on teatanud ikka, et piinlik on, kui minna Lätti ja vaadata palju nemad on eesti kirjandust läti keelde tõlkinud. Piinlik-piinlik. Siuhksed me oleme. Tõlgime siin Byatteid ja indialasi ja nigeerlasi, aga oma naabritest peame lugu ikka ainult soomlastest. Venelased kasvavad ise ja võib-olla meie kasvame ka nende kõrval.

Aga jah, täna on mind tabanud kohatus. 


Kommentaare ei ole: