Mõnikord on nii, et loed raamatut ja mõtled, et kuidas see inimene on see teine inimene, et kuidas ta on elanud sinust vähemalt 15 aastat rohkem, et kuidas see on võimalik, et sina pole see, kes seda kõike on kirjutanud. Siis tuleb meelde, et sa ei julge niimoodi kirjutada, kuigi tegelikult niimoodi on. Ja mõnes mõttes tekib ahastus, paanika ja veel midagi. Midagi millele ma juba pikemat aega nimegi ei oska anda. Lootus on vist selle teine nimetus. Želvest räägin loomulikult.
Tuli välja, et viiking on ka nohik. Ehkki ilus nohik, seda tuleb tunnistada. Mängib teate siin igapäevaselt lauamängu Dominion.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar