01 märts 2014

Asjad arenevad

Segadusehetked, vähemsegadusehetked, kõik muud hetked, minu hetked, eluhetked. Tunned, kuidas aeg jääb seisma. Ise ka jääd seisma ja mõtled, et mis selle va ajaga pihta hakata või eluga. Ausalt, ma i tea. Tahaks vahel paremaks inimeseks hakata. Ei oska. Halvemaks, ka ei oska. Seisad keset tänavat ja tunned, et mitte midagi pole muutunud, aga ise jah, ise olen muutunud. Hambad valutavad, silmad ei näe, aga see tunne, et ma saan sellest kõigest üle, et olen tugevam, et olen võimsam kui eile, vata see tunne jääb. Ma ei tea, kust ma ta sain ja mis ma taga pihta hakkan, aga igal juhul midagi ma hakkan, midagi hakkame me kõik kunagi.

Kga avastasime, et tema on visaduse ekspert, ja mina olen kergekäeline asjade pooleli jätja. Meil on nii palju erinevusi, et anna otsad, kui hakkad rääkima teisele oma lugu. Mina rääkisin näiteks sellest, kuidas minu üks tõsisemaid suhteid arenes välja just seetõttu, et ma pidin vastassoost inimesega tuba jagama. Enamasti ei arene mul midagi. Võib-olla kasvaja paremas rinnas. Aga tõenäoliselt see ka mitte.


Kommentaare ei ole: