02 veebruar 2014

Sarjast - bioloogiline kell tiksub ja avatud kassitoidupakk kokandusosakonnas

Jahp. Siuhke.

"Men cast their seed upon the wind....... women enclose and nurture".... Frank Herbert

Mul on vahel palju toredaid suhteid inimestega, keda ma ilmselt silmast silma nähes niimoodi ei suudaks vastu võtta, nagu seda lauset siin, et kuidas ja mismoodi.


Ja herr teateküllkes räägib mulle kogu aeg umbes sama jura. Noh, tegelikult me viimasel ajal ei diskulteeri armastuse ja abielu ja muu sellise pahna kohta midagi. Misseal ikka diskluteerida. A vata, kui minu ajus plahvatab, siis ikka plahvatab. Hästi tore oli, kui ma sain jälle pisut vanemlikku nõu, et kolme last planeerida mitteeriti hoolitseval Katrinal ei tasu. Noh, misseals ikka.

Kelle või millega ma siin üldse planeerin. Ükspäev pärast asjalikku joomingut Liina juures jõudsin herri juurde, kes mind sõna otseses mõttes kantseldas, nagu pisikest pohmellis tegelast võib kantseldada. Ja siis käisime ELMis ja puha, teiselt korruselt alla koperdades tuli oksehoog peale. Herr teatab rahulikult: "Kui keegi vastu tuleb, ütlen, et ootad last."

"Millelt?"

"No mai tea. Pühast vaimust."
Tüüpiline.


*

inimeste loogika on hämmastav
ja pimestav
ja ehmatav
ja huvitav
ja midakõikeveel

miks peaksid tulema raamatupoodi kassitoiduga, et see seal lahti teha ja raamatutele panna?
Miks?

loogika?

loogika?


Loogika?

- perfomance?
Elu?

elu ja tõbras, eksju...

Aga kassitoiduga juhtus see lugu, et seda reklaamitakse Prisma juures ja inimesed loomulikult arvavad, et nemad võivad seda püdelate pakikeste viisi edasi reklaamida venekeelsete kokaraamatute osakonnas. Võivad. Aga ei pea ju. Pole kohustatud. Eksju-onju.


*
Ja siis ma sain tuttavaks Nadezda Andrejevna Durovaga. Tore tutvus oli.

Kommentaare ei ole: