24 november 2013

Pöffi telgitagune ja Sirp

Pöffi piletimüüjaks olemisel on mitu suurt plussi, mida tahaks kohe tavatöösse sisse viia. Aga noh, teate küll, kuidas tavatöödega on. 12 kuud järjest tasuta lõunaid jagada, nagu näha, ei suuda ükski firma. Lõpuks või alguseks oleme rahatud. Igal juhul on see selline pluss, mida ma tõsiselt tähtsaks pean. Novembrist pool on vähemasti hästi söögiga varustatud.

Mis puudutab kaubanduskeskuse töötajaid, siis mina oleks hirmus õnnelik, kui oleks ka kohalik lasteaed, kuhu oma maimukesed jätta. Võib ka 12 tunniks või niisama kauaks kui töötajal töötunde on. Lõunaks saaks oma maimukest vaatama tõtata ja samal ajal äkki isegi temaga koos süüa. Pere ja tööaeg saaks kerge sõlmituse. Aga miks ka mitte. Miks ka mitte.

*
Miks mulle Sirbi kirjanduse nurgake meeldib? Kirjutati üle pika aja Toomas Raudamist. Doris Kareva ajal kirjutati väga palju Verbi kirjastuses ilmunust. Seekord räägiti isegi Aado Lintropist. Tähendab on kellest ja mismoodi rääkida. Ja see on hea. Palju parem, kui me arvata oskame.

Kommentaare ei ole: