10 mai 2013

kostitan

kirjutamise ja vaikimise retoorika
millest me täna räägime
surnud konnadest, heast halvaast
vaiksest unustusest
mu kallis mind on alati liiga palju
ma olen liiga intensiivne
ma ei saa enam
sina ja su suutmatus mind mõista
või oli see nüüd vastupidi
ma ei kujuta ette
imelik
eksju - ära kirjuta mulle keeles
mis ei kuulu mu juurde
keeles mis nõretab kõikehaaravusest
tead, ma tahaks kunagi raamatu kirjutada
sellest, miks mul on tunne vahel, et Eestist
mujale kolida on võimatu
sest
sa ju tead
sa ju kuuled mind
ma vajan seda keelt, millel on lõhn, maitse
minu maavillane olemine, mis lõikub minuks
jaa
seda keelt vajan

*
eile käisin pesupoodides, naljakas, kuidas üks rinnahoidja võib kunstiteose sarnast tunnet tekitada. jaa, kui ma seda endale lubada saaks
tegelikult on mul riietega nadi
mul on neid palju, aga nad kõik on vanad
kasutatud, kelleltki päritud
isegi aluspesu
nii et selline seismine keset aluspesupoodi on lausa naljakas
vaikne, täpne ja vahe
seda triibulist ja roosat tahaks
jaa
ma näeks selles hea välja
ilmselgelt pole ma kunagi pidanud ennast kellegi ees eriti riidest lahti võtma
see oleks tüütu
ja nõme
sest mul võivad olla küll ilusad tissid, aga kui need on halvasti pakendatud, siis ei taha neid keegi või noh, kui tahab, siis ainult tisse tahabki, kõige muuga on vist sama lugu
imelik

pesupoe esteetika ohver - K.H.

Kommentaare ei ole: