Vana naise silmad klaasistuvad, pilk peatub söögikapi juures. Seal on keegi, kes justkui ei saakski seal olla. Oskar. Hommikuse päikese kiired puutuvad köögikapi juures seisja musti viksitud kingi ja pigmendist beeži käeselga. Nii kui vanamees on märgatud, kaob ta tühjusse. Noore tüdrukuga vastamisi istuv vana naine kihvatab: „Ma nägin vanaisa."
„See pole võimalik,“ ütleb tüdruk, siludes soengust välja kasvavaid juukseid kõrva taha.
See et vana naine nägi ja võib-olla ka haistis oma armastatu musta viksi järgi lõhnavaid kingi.
„Mis on üldse võimalik? Kas mina olen võimalik?“ ta küsib seda tüli norides, oma tütretütart seirates ja samas leebelt ka. Nad saavad täiskasvanuks ja viibivad ühel hetkel lihtsalt maagilises homme-läheb-kõige-paremaks maailmas, täna tuleb lihtsalt läbi joosta, oodata, ringi vaadata. Täna tuleb vanale inimesele näkku naerda, sest tema veidrad igatusesed minevikust ei ole arusaadavad. Vana inimese kogemusteadmised sellest, millal elu oli – kõige täiuslikum.
See oli hommikuti, kui Oskar ärkas hilja. Tuhises kööki vanaema Anna otsmikku suudlema. See oli eranditult hommikuti, kui Oskar oli selga pannud kõige valgema särgi – lükanud viimased kübemed oma pintsakult. Palunud Annal kontrollida, kas kõik on puhas, ja suudelnud, sis teda suule. See oli iga päev nii, kuni Oskari surmani. Tüütult kindlarütmiline ja mõistatuslik elu, mida Anna ei osanud mingisuguse teistsuguse eluga lõpuni välja vahetada.
Need ööd, kui ta ärkas, et näha, kas mees on muusikariistade kõrvale keset elutuba magama jäänud, et talle mõni tekk peale panna. Ja siis, keset teki peale panemise üritust, ärkas vanamees üles ja tuli voodisse magama. Õhtud. Kõik see sulas kokku igavikuks, mis muutis Anna kohustuste ja eesmärgiga inimeseks. Muidugi olid mõned kohustused ka Liisa, tema tütretütre ees, Diana tema tütre ees, aga seda kummastavat ühesugust rütmi, kus inimesed kahekesti maailma tajuvad, seda tal polnud. Kas ta oli selle kõik ära unustanud ja alles nüüd tuli see talle meelde, kui ta Oskarit jälle nägi. Keegi sureb varsti. Keegi. Tavaliselt tähendas Oskari nägemine seda. Surmateadmine jäi.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar