Suren oma hambavalu kätte ära, aga noh, see pole eriti hull lugu, alati võib kuhugi valu parandama tõtata. absurdselt ja ausalt. Lõpuks jõudis honorar mu esimesest artiklist kohale. Hea on teada, et kohale jõudis. Nüüd tuleb veel natuke tööd teha ja siis vaatame, kuidas mu märtsikuise palganumbriga on. Peaasi, et natuke parem on, kui seekuise palganumbriga. Mitu lisatööd. On see hea?
Vahel on tunne, et tegelikult tuleks otseselt suhelda härra tegevjuhi või juhiga. Kas ma saan sellega tehtud? Ma ei tea. Arvestades olusid, siis võin ka tegemata jääda. Tundub, et mul on nüüd kaks inimest juurde pandud sõbralisti, või noh, kolm: vikerkaar, afanasjev ja pruuli. Meeldib see mulle? Meeldib. Keegi saatis üsna ebameeldiva ja vihase meili, et mida ma ootan, et kuhu see kõlbab. Isa küsis, et Katrina, kas sa tead, mis on riigi eelarve. Väike Müü kopis kõikvõimalikke toredaid kommentaare minu staatuse alla. Vikekaare all pidasid inimesed mind napakaks. Mis teha, tuleb olla natuke napakas, et olla hiljem natuke arusaadav.
Mina võitlen ikka sellega, et täna tuleb ilmselt jälle Kehrasse sõita. Raske sõit.
Tuleb õppida rohkem tööd tegema. Eile olingi terve päev infonäljas koer ja päev otsa muudkui kribasin olulist infot arvutisse, mille olin kaasa haaranud. Täiesti teistmoodi päev, kui kõik mu tavalised päevad. Kõigele lisaks üritasin kaasa mõelda diskussioonile, mille järjekordselt oma artiklikesega tekitada suutsin. Aga jah. Kirjutada, kirjutada, kirjutada.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar