15 detsember 2012

Pulgad

Pea pulki ja pohmelli täis. Natuke vanana tunnen ennast. Otsida üles inimesed, kellega maailma armastada kogu hingest. Elada elu, mida tahaks iga päev uuesti rõõmuga üle vaadata. Armastada inimesi nii nagu võimalik on armastada.

Ei, see on tore. See olemine ja selleks saamine, et oleksime.

Eile Eine minu tšempionitega.

Täna Eine minu maailmaga.

Ma ei suuda olla õnnetu. Ja ometi olen. Istun seal Kumu raamatukogus ja nutan ja nutan ja nutan, sest ta mind ei armasta. Ja nii ongi. Kogu moos.

Kommentaare ei ole: