31 juuli 2012

koonsi jänku olen

jürka pluss katrina ja kõige ilusamad või sis igavamad kaadrid Nigeeriast
see teeb kokku kummaliselt hää tunde

keset lekit otsustab j-k klt küsida metsaintervjuud.

Tere, kus me oleme

seitsme maa ja mere taga

(k süveneb tugevalt oma fotikasse, millest ta on avastanud videotegemise võimaluse ja ta on supersillas, seega ta hääles on ühteaegu sarkasmi, kui ka suhtlemisest vabanemise vajadust)

mmmm... see ongi kogu intervjuu

jah

*
vahel
jaa vahel on tunne, et ma armastan sind
just sind
ja just niimoodi
nagu peab armastama
kahe käe ja kolme südamega
pidevalt kartes
et äkki
see ei sobi kuhugi
ega kellegi ega millegi juurde
vahel
jaa vahel  on tunne, et ma armastan sind
ja sina tunned sama
vahel
jaa  vahel on tunne, et see kõik on järjekordne mäng
priviligeeritud
igavuse vastu
et sis tasubki ainult armastada
ja sis ma saan aru, et mina olengi
igavesti teismeline mõnes loos
kus ei tule laiali vedada pea peal kraami
ega võidelda ellujäämise nimel
ega tööd teha
ega midagi

ja siis

*

olen ma nagu jeff koonsi jänku, et interpreteerigem mind sis selle fallilise asjaga, mida ma suhu topin, et sugu teha või ärge interpreteerige.

*
me kahvatud koledad naised
silmadeks silgud
rindu ei ole
või vinduvad maa poole
nad lõikavalt kära
tule mu poole
mine must ära
kaunis ei ole
vaid ilu printsiipidest
lokiliseks naiseks järat

tema
madonna
see jumalaema
kui tahad

ole

*
tolmuimejad on hingavad masinad
hingega tõmbad sisse terve maailma
vahel vaatan kodus ringi
ei ole ringi, millesse ma ei kuuluks
igal asjal on hing ja maitse ja minul
on maitse sees lõhn ja lõhna sees hädatarvilik
olemine

ongi mu asjade ja elu ring

Kommentaare ei ole: