kõige rohkem meeldis see koht:
when you comfort me
it does not bring me comfort actually
this is a tragedy
mainekki avastasin - vibratiivselt mõnus, kuulame praegu kõik raamatupoes
ma pean selle endale saama või see peab minu saama või me mõlemad läheme lõhki
rait vaatab mind imelikult
talle vist ei meeldi
aga mulle meeldib
nagu sigur ros, ainult kuidagi musikaalsem või ma lihtsalt kujutan ette
igal juhul oli plaadi peal kirjas, et keegi taoline islandijurakas on neid kah aidand kirjutada, laulda, asju asjatada
John Waters (22.aprill 1946) on see ülemine naljakas onu
kusjuures tore onu on, täitsa mõnusate aforismikestega:
I never call what I do art. I think that´s up to you tell me.
Real life is seeing and art is looking.
art trains you to see.
all the characters in my movies I look up to them.
Because really, if you are watching, then you are the dumb one, you are the one wasting time.
Kõige vingem tundub tema puhul minus esilekerkiv paralleel hra Andy Warholiga, Jean Cocteauga ja Sulev Keedusega. Eriti sis kui tuleb välja, et hra dokumentalist on sattunud Bobby Carcia peale, kes on lihtsalt üks suvaline ekspornostaar, elab mingis suvalises garaažis jagades oma pisikest tuba rottide ja sigadega ja sis jutu käigus selgub, et tolle lemmikfilm on "Tunnid" (samastagem nüüd end stereotüüpidega, mu kallid!). Muidugi käib see mehele totaalselt pinda, kui teda sellepärast intellektuaaliks tembeldada (uhh, hra Tulnukas tuleb meelde), aga Micheal Cunningham oli teatest üsnagi sissevõetud, et kuule mu tekstipõhised filmid lähevad isegi sellistele korda.
kellele see frustreeritud lesbi korda ei läheks? ahh?
ei või kunagi teada. ei või!
Igal juhul selle küsimusega tegelesin eile põhjalikult.
ja ühe tänahommikuse lulla kirjutan ma kah siia, nii igaks juhuks.
kala
kui ma nüüd päris aus olen
sis ma ei ole
aus
ma lihtsalt püüan
aga aegajalt kukub püüdmine välja
nagu kala veest
et kogemata püüdis teada saada
misse õhk oli
ja sis
noh
hea et ära ei lämbunud
oma õhu sisse
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar