22 veebruar 2012

honey-bunny i'm home

et meil on siis jänkud

ja meil on jänkujussid ja mul on jänkujussi t-särk kaa, et tegelikult pidi see olema lastele mõeldud, aga nagu te teate, mul pole rinnapartiid ega midagi, nii et sai K.Hle mõelduks. Ja sis on meil lurjustest lapsed, väikesed vastikud ja samas nii nunnud, et võta või omale koju, ja vihka neid, vihka päris südametäiega. noh, et kui kellelgi veel on plaanis Apollos veeta imekaunist sirgeldusmomenti oma pisikese alla seitsme-kaheksaaastase põngerjaga, siis minge-tulge, sest sisuliselt (ohkuidasmullemeeldib see sõna) on need jänkujussi piparkoogid ekstra selle jaoks mõeldud, et oleks peale hammustada peale rasket värvimismaratoni. Aga muidu käivad sellised üle kaheksaaastased piparkoogijahil ja kohe kolm või neli või isegi mõnel väga purjus (eiteaküllkasminaolenpurjus või nemad) juhul kuus korda meie letis ja meie muudkui anname. Ehh... Jah, ja need Barnid, noh nendega ei ole minu suhe küll nii absoluutne, aga peaaegu, peaaegu.

Me lubasime töökaaslasega hakata jänkujussipiparkoogimõrvariteks, et peale tööd, kõik, kes on võtnud rohkem kui üks piparkoogipakk - tappa ära. Mina mõtlesin, et õige tembeldaks selle jänkujussi templiga kah ära, et kõigile oleks selge, mispärast, need jultunud ja alatud pisikesed vastikud põngerjad said oma koosa. Aga jah, ellu me seda vist ei viinud, kuigi oleks võind, kui juba saab tembeldada.

Selle väikse seltskonna sees oli üks ütlemata matriarh, tõsine käskija-keelaja, kellele me lõpuks ei andnud piparkooki, mille me lõpuks hea ja kurja tundmise piparkoogiks ümbernimetasime. Pani endast väiksemad värvima ja siis ronisid nood letti, et tuua piparkooki vägevale naisele vägevalt vähilt või sis vägevatelt purjus müüjannadelt.


et sis "Kullake-Jänkuke, ma olen kodus" kõlab ju hästi kokku, Zhang Huan (sünd 1965) on selle kokku teind. Äge minu meelest. Hiinas keelati ta vahepeal ära, ei tea miks küll, miks küll.

Ahjaa - jõudsin raamatukokku ja vaatasin seda kookus onu, selg on ikka nii vähesirge kui olla saab, klammerdumas Marie Underisse. Ookuiilus mõtles see mees ja mina mõtlen kaa, oo kui ilus. Ja mitte Marie, vaid tema luule ja siis tuli see sõna ülikondlikud mehed üliraamatutes.

Mareike Franz "Duett"

kui ma peaks tema tantsu kirjeldama, sis tuleks ilmselt meelde ähmis kolm pisut purjus venelast, kes on sattunud vaatama Mareike väga armastusavalduslikku tantsu taburetile kakskümmend minutit järjest, minu kõrval vihane Laura Kv ja hra Peeter Sauteri luuletus:

vaatan taburetti
ilus taburet
veidi kriibitud
taburet on tähelepanuga harjunud
ma veel pole harjunud
taburetti vaatama
harjutan
aga ei harju ära
eile juba piilusin silmanurgast
näe taburet
teda võiks vaadata
aga siis veel vaatama ei jäänud
taburetti
ah eks teda vaatavad paljud
keerasin pilgu õue
õige mul asi
tabureti vaadata

lk 37

"Damoklese mõõk ja leivanuga"

Ja Helena Läksi luuletuse alla läks selline kommentaar

(ma arvan, et mikromegasel on õigus, ma olen napakas, ma olen täielik napakas hevimetafüüsikanapakas)

meil käib siin ka
ahneidonpalju
aga nad on juba
vanad
kolm korda elusuuruse
nuku vanad
üle kuuekümne
või alla pisut

kõike kogenud
aga need nukud
oh need nukud
meeldivad mulle
meeldivad nagu
võimalused olemisest
igal ühel
oma traagika
oma piinav ema
oma vaagiv isa
oma paanika

kaitsetud
lõpuks ikka
iseenese ees
kõik

Kommentaare ei ole: